Lõpuks see siis juhtus...
Olen õppinud ennast tundma...
Kuna eelmine nädal oli minu jaoks emotsionaalselt väga raske, andis see esmaspäeval tunda.
Elu on näidanud, et kui ma õnnelik ei oska olla, hakkab tervis streikima. Terve eelmise nädala mõtlesin, et olen kohe-kohe oma armastatust ilma jäämas... Jah! Ma tõesti mõtlesin, et kas nüüd tõesti on kõik? Kas tõesti ainult kaks kuud minu kõrval ja rohkem ei peata vastu? Viimasel hetkel suutsin oma mõtted mahasuruda ja kõik läks hästi! Ja muidugi need muud teadasaamised (infarkt/indsult). Ma kartsin kaotada väga erilise inimese!
Aldo küsis hästi ühel päeval: "Sa ütlesid, et seni oled TÕELISELT armastanud vaid üht - Kostjat. Kas Aix on nüüd see teine?" ... Tundub, et nii on! Sest valus, raske ja talumatu tundus see vaikiv aeg...
Aga asja juurde!
Tööpäev nagu päev ikka. Peale kooli lubasin Siimu emale Liisuga (koer) jalutama minna, kuna ema oli tal haige. Sai siis Siim ja Liisu kaasa võetud Aldoga..käisime "16Kannu" (kodu bubi) söömas. Poisid sõid praade, mina küüslauguleibasid. Aldo pani imestama, et väikese mahla tellisin - tavaliselt ikka suur.
Süda oli paha ja rinnus valud. Valud olid lõunast, kuid õhtuks suhteliselt talumatud. Ära minnes hakkaain ma väljas meeletult värisema. Koju!
Väike palavik 37,4'C, rinnus meeletud valud, iiveldama ajas ja hapnikupuudus tekkis. Sai emaga otsustatud, et EMOsse kontrolli, kuna selliste sümptomitega oleks 5.12.2011 mu viimaseks päevaka jäänud. EMOs kui lõpuks löögile sain, võeti kohe sisse. Kuna kodust ära minnes oksendasin verd - tekkis oht, et ehk sisemineverejooks. Õnneks ei! Venoosne kui ka arterjaalne veri korras. Ultraheli ja röntgen korras. Gripi proovid negatiivsed. Üheslnaga täiesti terve! Palavik haiglasse sisse minnes 38,2'C välja tulles 38,4'C. Täiesti terve! Aga miks palavik? Keegi ei tea! Veetsin haiglas paar tundi ja koju magama...
Raske oli.Mõtlesin, et ajalugu kordub...
õnneks mitte!
Armastan oma kalleid inimesi! Erilised tänud Aldole ja Aixile, kes säilitasid rahu ja olid siiski olemas! Ja oma emale, kellele ma jälle suure südamevalu ja muret tekitasin.
Aga nii oli.. Lõpp hea, kõik hea!
No comments:
Post a Comment