Laupäev...

Alustan sellest, mis unes nägin enne kui ununeb...
Ma nägin täna öösel unes oma issit ning omale hetkel väga väga kalleid inimesi...
See uni oli segane...Ja mitte kuigi rõõmus...Mina kõndisin karkudega...Tegevus oli minu maakodus..Ma ei saanud väga pikalt pele ärkamist veel aru, et miks issi minuga ei rääkinud...Siis mõistsin, et surnutega ei tohi unes rääkida...Kui surnu sind endaga unes kaasa kutsub, ei tohi mingil juhul temaga minna...Muidu lähed ja tagasi ei tulegi...Mõistsin selle unenäoga taas, et veel ei ole minu aeg...Sest kui tavaliselt käib surnu sinul unes järgi...Siis minu unenäos püüdsin mina oma isaga suhelda ja kätte saada...Tegelikult oli see kurb ja valus...Ma nii väga tahtsin temaga rääkida ja et ta mind kuulaks...Sest vanasti just tema oligi see, kellele helistasin kui rääkida tahtsin...Või sõitsin nädalavahetusteks tema juurde...Ma tahtsin temalt nii palju küsida, abi saada kasvõi lihtsalt ära kuulamisega...Inimesed kes mind teavad, et ma ei räägi oma sisemusest väga midagi...Jah ma tean: "Kui sa tahad rääkida, olen ma olemas ja kuulan! Lihtsalt võta kätte ja räägi!" See ei ole minu jaoks nii lihtne... Kõigile ei saa kõigest rääkida ja nõu küsida... Issi oli aga just selline inimene, kellele ma võisin kõigist ja kõigest rääkida..JAh..Minu perekonnas on kasvatatud nii, et kui midagi juhtub oled ise süüdi...Kuid minu isa ei olnud selles kinni ja ma teadsin alati kui väga ta minu poolt oli ning minu kaitsmiseks kõikke teha tahtis.. Hetkel oleksin tahtnud võib-olla temaga arutada oma viimase aja käitumist, mis mulle endale juba liiga teeb...Ma väldin inimesi...Kontakti nendega..Ja pigem olen kodus üksinda, kui kusagil räägiksin kellekagi...Ma ei tea, kas te olete kuulnud tumesinistest pävadest....Kuid praegu on üks selline...
Ma poleks voodistki välja tulnud, kui Rainel (olime paar aastat tagasi koos nahahaiglas koos sees), poleks helistanud ning mind ülesse ajanud...Jah olguki, et kell oli juba pool kolm pärastlõunal...MA ei tahtnud tõusta...Vaatasin "Esti halvimat autojuhti" ja olen voodis tagasi...Need kes on kuulnud "tumesinistest päevadest" need enamvähem teavad mida ma praegu tunnen või mõtlen...
Ei ole just kõige toredam!