kuna reede õhtuks oli mul nii palju "häid" uudiseid kogunenud ja masendus suureks muutunud...Otsustasin laupäeval ära maale ema juurde sõita.
Hommikul kodus ärgates ei teadnud ma veel mida teen. Kas jääda koju, minna Mustvee sugulaste juurde või siiski sõita Valgamaale?
Otsustasin, et kui jõuan rongile, tuleks ema mulle rongivastu. Panin siis oma süstid ja tabletihunniku kotti, lappari ka ja asusin vanaema juurde. Vanaema juures ajasin mõne sõna juttu ja liikusin rongi peale. Selgus, et rongi ei tule enne, kui alles paari tunni pärast.
Istusin bussipeatuses siis linnaliini bussile ja hakkasin keksklinna sõitma. Avastasin netis kolades, et buss peatab ka vanaema kodu lähedal. Mõeldud - tehtud. Tulin bussi pealt maha, läksin üle tee bussipeatusesse bussi ootama. buss peatus, sain kenasti peale...Teel Valka kuulasin muusikat ja mõtlesin omi segaseid mõtteid. Miks ma siis lõpuks ikkagi Valka minemise kasuks otsustasin? Ema tegi teatavaks, et müüb maal oleva korteri maha. See on korter, kus on minu lapsepõlv möödunud. See on kodu, kus algas minu elu, möödusid meeldejäävaimad hetked, tulid minu eredamad mälestused. Koht kus pidin hhüvasti jätma oma venna, vanaema, vanaisa ja isaga. See on ju minu KODU!
Ema siis jõudis ka linna bussile vastu. Ütlesin, et mul riideid vaja :D Seega Käisime siis poodlemistuuridel :D Külastasime Läti Valka poode ja sain omale...No mis ma siis sain? Sain 2paari teksaseid, uued papud ja hunniku särke :D Tuju läks küll korraks natuke paremaks, kuid mida lähemale kodule, seda suuremaks muutus kurbus.
Sõime korteris ja läksime talu juurde..Ema hakkas riisuma, kuid minul polnud tõesti mingisugust tuju midagi teha. Seega läksin tuppa istuma.. Ja mida ma siis seal tegin? mingil seletamatul põhjusel satusin ma lauataha istuma, kus laual asetsesid minu isa matusepildid...No mis te arvata, mida ma siis neid pilte vaadates tegema hakkasin? Jah! Nutsin lahinal! Ega sellega veel see lugu ei lõppenud...Siis nägin ma oma vanaisa matusepilte...Hakkasin veel rohkem nutma..Ja Nagu kirss tordile ka vanaema matuse pildid...Ma olen kõigest 3aastane, kui mu vanaema suri...Ja nii seletamatult imelik, kui see ka poleks - Ma mäletan siiani seda aega väga hästi... See oli kurb ja raske, kuigi tol ajal ma seda ei mõistnud. Küll aga meenus vanaisa lahkumise aeg..Tol ajal olin ma ju 14 ning haiglas, võitlemas oma jala eest, et see alles jääks.
Neist kõigist see kõige valusam....See on siiski isa...Jah mu vanaisa oli mulle omal ajal rohkem isa eest, kui isa..Kuid oma isa armastus oli ikkagi see kõige suurem. Mu isa oli tõesti minu parim sõber!
Peale paari tundi maja juures olemist, läksime korterisse.. Ahjaa! Ja terve nädalavahetuse olin mina roolis, kuna emal jalaga kehvad lood... Laupäev tegin siis ka Aixile video, mille tahtsin meie kolme kuu tähtpäevaks teha, kuid asjad läksid vahepeal nii nagu nad läksid ja polnud võimalust...
Laupäeva õhtul ma koristasin tube ja pakkisin oma asju...Koristasin kappi ja lammutasin laiali, et oma koju Tartusse viia...
Pühapäeval sai siis Kaidoga (naabrionu) kapp lahti võetud ja autosse tassitud...Nipet-näpet veel tegutsetud ja Tartu poole sõit. Tartus sai siis käidud haiglas vanatädi vaatamas. Tädiga pole enam väga pikka pidu nagu olen arusaanud...
Ja koju...Kodus ma korrastasin siis natukene asju, mis maalt sai toodud...Ja öösel Jaanusele video valmis meisterdatud...Olen kaua Jaanuse videole mõelnud, kuid seda õiget tunnet pole olnud..Jah öösel, pühapäeva öösel pidi siis see tunne tulema? Mõeldut-tehtud! Nagu aru olen saanud, siis see meeldis talle!
Esmaspäeval läksin 11'ks tööle kuid hiljem tööl selgus, et minu õpilast ei tulegi ja hakkan tunde andma alles 12:45'st...
Esimene tund oli kunstiõpetust, kus maalisin/värvisin guaššidega tulpe...Ilusad tulid :D AUASLT KA!
järgmised kolm tundi olid minu eelmise aasta õpilastega..Eesti keelt, matemaatikat ning jälle natuke kunstiõpetust...tunnid möödusid kenasti!
Peale tunde sai siis tormatud küüntesse...Ma sain imeilusad helesinised küüned...Seekord panin oma tehniku fakti ette, et peab ise mulle midagi tegema - minu poolt on ainult värv valitud, et helesinine...
Ma jäin tulemusega väga - väga rahule! Te peaksite neid küüsi nägema! AUSALT! :D
Õhtul koju jõudes helistas mulle ema...Et läheksime haiglasse jälle vanatädi vaatama, kuna ta viiakse kolmapäeval Tartust ära Viljandisse tagasi...
Ema siis tuli seitsmeks minu juurde minule järgi ja läksime haiglasse...Natukene vanatädi juures vestlemist hakkasime koju minema..Esimesel korrusel fuajees jooksime kokku meie ülemuse perega...jah, minu ülemus on haiglas...Tal on väga raske haigus ja tervis läks väga viletsaks...
Otsustasime, et kui juba haiglas oleme ja ülemust pole kaua näinud (me emaga mõlemad muretseme tema tervise ja tema enda pärast väga), lähme ka temale külla!
Ta on muutunud - see on arusaadav* Muutunud väliselt, kuid mitte sisemiselt! Et ülemusele headmeelt teha rääkisin oma raamatust, mille andsin välja.. See tegi talle väga väga palju head meelt! Pani naeratama! Tema naeratus, pani ka minu naeratama...Mul oli hea haiglast ära tulla..Selline kergem tunne..
Eile sain ma siis ka kirjastusest vastuse, et minu raamat on nüüd ka paberkandjatel valmis ning kohe-kohe poeletidele saabumas :D Mul on niii hea meel!
Täna tööl...Ja õhtul Rootsi..Plaanide kohaselt peaksin Tartus tagasi olema neljapäeval...
Täna tööle jõudes tegi üks töökaaslane teatavaks, et Rootsis anti kõrgentatud terrorihoiatus...Te ikka hoiate mind eks? Ja ootate, et ma tagasi tuleksin?
Et siis sellised lood...
Kui tagasi olen, püüan ka siia teile midagi muljetada, kuigi lubadust ma ei anna!
Olge mul sama musid edasi ja teadke, et ma hoolin teist väga!
Teie armas ja kallis Liisu! (väikestviisi ego)
No comments:
Post a Comment