Kirjutan siis oma 2012 aasta sõbrapäeva lõpust.
Meelik kirjutas msn-i : "Kas sa välja viitsid?"
Mis ma vastasin? Muidugi, et viitsin :)
Saime raamatukogu juures kokku ja läksime poodi küpsist ja limonaadi ostma ;)
Peale seda jalutsaime Tamme Gümnaasiumi juurde. Niisama kuna tal tuli kooli igatsus...kuigi alles kolm tundi tagasi ta tuli koolist.
Seisime niisama kooli juures ja nersime.
Siis otsustas Meelik, et lähme Tamme staadionile. Mõeldud, Tehtud!
Tammekale jõudes...kutsus Meelik mind endaga uisutama...aga ma ei läinud, sest olin teksadega ja hiljem oleks mu jalg verine olnud (uiskude hõõrumisest).
Meelik uisutas, mina istusin, vaatasin ja naersin koguaeg.
Lõpuks tuli Meelik minu juurde tõmbas mu toolilt püsti, et ma ei külmetaks niisama.
Tõmbas jääle ja hakkas ümber minu sõitma nii, et mul hakaks pea ringi käima. Siis võtis kätest kinni ja keerutas veel rohkem ;) See oli ikka nii jube :P
Korraga tuli kõlaritest mõnus meloodiline ja rahulik lugu...hakkas laia valget lund sadama...meie keerutasime...
Siis peatusime...vaatasime lume langemist ja laususime kui ühest suust: " Vaata kui imeilus!"
Meelikul sai uisutamis aeg täis ja hakkasime kodupoole sättima.
Läbi tamme pargi jalutades võtis Meelik mul käest kinni ja me lihtsalt jalutasime ja naersime kui ülevalt sadas laia valget lund.
Meelik oli nii kena ja saatis mu koduni.
Siis kallistas mind pikalt ja soovis ilusat und.
Vot see oli ilusam kui mingid lilled või šhokolaad ;)
No comments:
Post a Comment