Mäletan aega kui sa veel pisike olid....
Mäletan aega kui ma sinu juurde koguaeg tulin...
Kuidas me kogaeg koos olime ja igasuguseid asju tegime...
Siis ilmus minu ellu Kostja...samaaegselt ilmus ta ka sinu ellu, sest järjekordselt olime me koos ja korraldasime: "Õuna töid" xD
Kõik oli niiii imeline...siis ilmus meie ellu ka Aimar...ja varsti ka Jaan... Võrratud sõbrad!
Kõik oli meil nii ilus...
Siis aga hakkasid Sa Kostjaga paremini läbi saama...nüüd järgi mõeldes sain ma aru mida see tunne minus tähendas... kui sa Kostjaga rohkem rääkima hakaksid...Ma tundsin, et kaotan su...Ma tundisn end nagu reedetuna või nii...
Nüüd tunnen, et olen kaotanud teid mõlemat...Nii Kostja kui ka sinu...
Sa ütlesid, et oled alati olemas..ootad mind alati...tuled siis kui kõik teised on läinud...
Lihtsalt ma ei ole meie sõpruses ja tunnetes enam nii kindel...
Hea, et sain pisikese osa oma südamelt kirja panna...
-Liisu-
No comments:
Post a Comment