Juuli lõpp...

Ma pole juba päris mõnda aega midagi kirjutanud... Tunnen, et nüüd võiks ju natuke!?!
Mõödunud nädal oli kiire ja pöörane, kuid omamoodi tore!
Eelmine esmaspäev oli minu jaoks ärev, seoses teisipäevaga...
Teisipäev...See oli minu elus väga tähtis ja otsustav päev... Sellel hommikul tundsinn ma igal pool oma isa kohalolekut... Jah.. Oma mõtetes ma rääkisin temaga... Külmavärinad... Linnud minu rõdu all (linnud tähendavad mulle midagi erilist, sest kui mu isa suri tuli lind aknataha...väljas jalutades olid linnud ümber, isa matustel oli lind tema haua juures.. Ma kohati tõesti usun elusse pärast surma.. Ja just eriti usun ma seda, et minu isa on linnuke kes mind igal pool saadab)... Päike mis tuli pilvetagant välja... Mul oli vaja, et keegi peale minu enda minusse usuks, sest ma kahtlesin endas... Ma palusin oma isa uskumust minusse, toetust... Andsin lubaduse ja pidin selle täitma! Kõik läks hästi! Ma tean, et minu kaitseingel on minu isa! Kindlasti on ka vanaisa ja venna need, kes mind hoiavad...kuid peamine on minu issi!
Ma olen väga palju kordi soovinud oma isa unes kohata, kuid seda pole juhtunud. Olen seda palunud kartes, et unustan tema näo...tema naeru...tema hääle...tema hoiaku...
Ma tean, et seda ei saa unustada! Miks? Sest ta oli minu issi, minu elualus...ja mina oma issikas! Tean ja usun, et kui ma teda unenägudes näeksin, ei oleks ta rahus..
Suurima sära minu silmi tõi paari päeva tagune sms sõbrannalt, kellega me väga ei suhtle, kuid oleme alati olemas, kui vaja!
See sõnum.. See oli nii, et ta oli näinud minu isa unes lõunauinaku ajal.. Mu issi oli talle öelnud, et ma olen tubli ja armastab mind väga! See toob praegu ka pisarad silma! Teda pole reaalselt minu kõrval, kuid mõtetes alati minuga! Ma teadsin alati, kui väga ta mind armastas ja hoidis.. Kuid seda kuulda ka nüüd.. Kolm aastat peale tema lahkumist... On hea!
Teisipäeva õhtul olis sõit Tartu-Valga-Pärnu(tetrisse "Ürgmees" vaatama). Peale teatrit, otse öösel metsa laagrisse. Laagris sujus kõik päris kenasti! Ka Maire Aunaste sai ära nähtus... Minu ülesanne oli ühel päeval viia läbi punkt nimega "Ämblikuvõrk" nööridest võrk kahe puu vahel, kust pidi aukudest läbi pugema ilma nööri puuddutamata. Järgmisel päeval lasin päev läbi vibusid ja õpetasin teisi seda tegema... Põnev oli! Sain veeta oma kunagise "suure vennaga".. Miks kunagise? Sest meie suhted ja läbisaamine jahtus, kui Kostja (minu ex) mu maha jättis... Venna oli Kostja suur sõber - on! Ning reede lõpes Sandriga KL masinaga sõites ;) Nii mõnus oli! 😋
Reede õhtu/öö olin perele kainekas, kuna vennatüdruk pidas oma juubelit .. Nädal korraliku uneta.. Mkm! Ei ole hea!
Laupäeval käisin Serebro kontserdil Valgas koos Jaanika, Tõnu ja Sandriga...
Ahjaa.. Laupäeval värvisin radikaid ja püüdsin tubli olla ;)
apühapäev lõpes sõiduga Valga-Tartu. Et käia Aldo sünnipäeval... Kuna ma täpselt ei teadnud, mis plaanid või kus mis toimub.. Tekisid õe Agnesega uued plaanid... Asjad järgmiseks päevaks pakitud.. Algas aõit Mustveesse, et tasuda mõned arved/võlgnevused... Peale Mustveed Jõgevale, et viia õde koju ja siis Tartu...
Tartu koju jõudes... Mu kõige armsam.. Voodi, mida igatsesin nii pikka aega! Jess! Sain magada!
Esmaspäev algas mõne tunnise vestlusega Aldo ja Jaanusega, kes meil.ööbis.. Eelnevast päecast kui ka aegadest enne seda... Pärast vanaemaga poodi ja Valga poole.. Nii.. Siis käisin Tambres KL asju ajamas... Järgmine nv pean sõitma Saaremaale oma maleva Noorte Kotkastega Merelaagrisse.. Purjetama ja muu Mändjalas.. WiiWiiWii! 😆 Tuleb pikem.korralik sõit!
Õhtu lõpetasin rummikoksiga ja Sankuga vesteldes... Homme vaatab mis saama hakkab ;)


See selline väike kokkuvõtte. Küll aga ainult eelmisest/olnud nädalast, kuid siiski...


SaukySauky!