Teate mis?
Ma kirjutan ning kustutan siin juba mitmendat tundi...Ja jõudsin järeldusele..
Ma palun vabandust kõige ja kõigi ees...
Ma ei hakka enam halama, ega süüdistama...Kedagi!
Peale väikese erandina, iseennast!
See kes ma olen täna ning kuhu jõudnud, see on kõik minu enda tehtud!
Olen ise süüdi selles, et mul nii keeruline iseloom on. Selles, et teen selliseid valikuid. Selles, et minu tervisega on lood nii nagu nad on. Süüdi selles, et olen lasknud kõigel mina.
Olen süüdi, et ei oska armastada! Samas on natukene kahju, et ka keegi teine mind aidata ei saa..Kuidas saab tüdruk kedagi armastada, kui ta ei oska ise olla armastatud?
haletseda iseennast? Ma tõesti võiksin seda teha, kuid ei oska ja tean, et see ka ei aitaks mitte midagi!
Ma võin ju öelda ja kirjutada tuhandeid sõnu, kui kahju mul on - see ei muuda olnut olematuks!
Alati, kui teen nii nagu keegi teine soovib...Ei tee ma seda omal otsusel..Kuid hetked ja olukorrad, mil tean/tunnen, et pean jääma iseendale kindlaks..Kannatan ma veel rohkem!
Kõik on nii hästi, et ma ei tea enam mida tunda, mõelda või vapsee kirja panna...Ma reaalselt olen seesmiselt tühi...
Viis aastat võtis aega, et kedagi taas usaldada...Et lasta endale keegi nii ligi, et sellega annad ka võimaluse endale haiget teha...Viis aastat, et avada iseennast, lausada üle oma huulte südame põhjast "Ma armastan Sind!" ning rääkida oma tunnetest...
Mul on hea meel, et see justus praegu, kui mul on tööd meeletus koguses..Kuid mõeldes järgmisele nädalale...Siis ma tegelikult kardan iseennast...Ma ei taha kellekagi suhelda, kedagi näha...Ma tahan lihtsalt olla! Ei saa küsida: "Saan ma sinu jaoks midagi teha? Saan ma Sind aidata?" Ei! Ei saa!
MA lihtsalt kardan muutuda külmaks ja kalgiks inimeseks, kellel ei ole tähtsust mida ta teeb või tunneb...Ei taha teha teistele haiget...Aga teades iseennast kõige paremini, siis...
Mul on taaskord parem hoiduda elektroonikast ja olla lihtsalt üksinda oma üksinduses ;)
NAERATAGE, sest väljas on päike, ilmad muutuvad soojemaks ja kõik ilus ärkab!
Nautige päeva ja olge ilusad...
Või nagu üks lemmik lauseid, mida mulle meeldis hommikuti lugeda... "Carpe Diem!"
No comments:
Post a Comment