Hea... Mida head näed sa inimeses, kellest hoolid? Ei, ei. Mitte siis,
kui te olete külg külje kõrval. Mida head näed sa temas kuid hiljem?
Peale seda, kui elu on teid pillutanud sinna ja tänna. Peale seda, kui
üks on teisele rohkem haiget teinud... Peale seda, kui oled suutnud
jätta minevikku selle valu, lootuses, et see enam iial pinnale ei kerki.
Mida head? On seal midagi?
On. Seal on sinu mälestused. Sellest heast inimesest. Sa mäletad teda just sellisena... Armastava, hoolivana,
naerva ja heana. Ainult et... Millegipärast püüab ta näida halb. Jätta
endast mulje, justkui ta oleks hoolimatu, südametu, ükskõikne. Luues
fassaadi, mis on nii tõene. Lõpuks on tunne, et mille nimel sa pingutad?
Omaenda mälestuse nimel? Ja ikkagi näed sa temas seda, kes ta oli kuid
tagasi. Jonnakalt ja sihikindlalt. Kuigi vahest... Vahest eriti raskel
hetkel mõtled, et kui ta tahab endast jätta külma inimese muljet, aga
äkki, äkki ta ongi selline? Ometi sa tead... Ei ole. Ning sa oled
jonnakas edasi. Ent kui kaua?
Ma ei taha elada kellegagi koos lihtsalt sellepärast, et mu kõrval oleks
keegi. Justkui diivanipadi. Lihtsalt sellepärast, et saaksin öelda:ma
ei ole üksi. Ma tahan elada koos inimesega, kes on mulle oluline ja
kellele olen mina sama oluline. Inimest, kelle kõrval hommikul ärgates
saan ma öelda- ma olen õnnelik, et sa olemas oled. Tahan temaga jalutada
vihmas, lootes leida vikerkaart või öös, otsides langevat tähte. Ma
tahan olla koos inimesega, kes naerab koos minuga ja vahel
pühib mu pisarad. Inimesega, kes on mu kõrval ka siis, kui ma lihtsalt
ei saa ja ei suuda teistega käitudes anda endast parimat. Ja ometi ta
teab, et ma pole seetõttu veel halb inimene. Soovin enda kõrvale
inimest, kellega koos naerda, kuni pisarad silmis, kuid ometi saab
räägitud ka maailma tõsisematel teemadel. Inimest, kes ei pane plehku
esimese tõsisema probleemi ees. Peites pea liiva alla, lootes, et
tagumik pihta ei saa. Tahan leida inimest, kes on minu sarnane ja ometi
nii erinev. Inimest, kes kannataks mind välja ja jääks..Jääks püsivalt minuga!
No comments:
Post a Comment