Taas üks kesknädal..

HeyHey!
Hommik oli ilus... Jõime vanaemaga kohvi ja rääkisime juttu...
Siis aga kiirustasin arsti juurde siduma...Arsti kabinetist välja astudes ja töö poole liikudes helistas mulle minu emme. Nimelt ta küsis, et ega ma unustanud pole, et teda täna asendama peab ja kas ikka jõuan? Ütlesin, et hakkasin just liikuma ja umbes 10 minutiga olen tööl. Talle sobis ja nii lõpes meie vestlus.
Tööl siis ema asendades lõppes tund suht nõmedalt. Poisid hakkasid märgade paberitega klassis üksteist loopima. Elasin üle!
Peale seda tunnike pausi..Käisin väljas...Nägin sugulast, kuid ta ei tundnud mind ära! :D
Hakkasid siis minu kulla kallikestega tunnid. Esimene tund olid kõik justkui nukukesed ilusti vaikselt klassis. Vaikus enne tormi! Edasi hakkas jooksmine ja pahanduste korda saatmine! Kes kus käis ilma loata, kes kuhu mida viskas, kes mida kus lõhkus jne jne jne...
Päeva lõpuks oli koblakas ees! Viimases tunnis tegid siis kõik jälle kenasti tööd!
Oih jah...Siis aga läksin Jaan Poska Gümnaasiumisse...
Käisin siis autokooli teooriaeksamit tegemas...
Eksam mittesooritatud! (Y)
Otsustasin, et lähen jala ära koju, sest mott oli ikka rohkem kui lihtsalt maas!
Terve tee koju nutsin, rääkisin Brigi ja Abikaasaga, kes püütsid minu motti tõsta ja ütlesid, et asi ei ole nii hull!
Koju jõudes ma muidugi nutsin kõigepealt maja ees... Tuppa astudes tuli ema uksele vastu ja küsis: "Kas tohib õnne soovida? Kas nüüd saab teist autojuht?" Ja püüdis mind ümberpöörata, aga kuna ma nutsin ei tahtnud et ta näeks minu nägu...Ütlesin, et lõpetagu ära...Hääletoonist sai aru, et nutan.. Ja küsis, et mis juhtus ja kas kõik on ikka korras? Sellepeale tuli ka vanaema ja küsis, et kas juhtus midagi tööjuures ja kas olen ikka terve?
Jooksin siis trepist üles ja hakkasin veel rohkem oma voodis mõmmit kallistades nutma...Ema tuli järgi ja ütles, et see ei ole ju maailmalõpp! Mis juhtus, miks ma läbi küsisin, kas õpetajad on halvad jne jne jne...Mul on maailma parimad autokooli õpetajad! Ma ei vastanud talle midagi ja lihtsalt nutsin tund aega järjest..
Siis käisin all, tegin ühe võiku ja paar suitsu..Nüüd kirjutan siin blogi..kuid koha Aldoga välja, sest vanaemal paar kotti prahti mis vajavad likviteerimist...Seega sõit linnast välja!
Muidugi tahan suure kallistuse teha Birgile ja Abikaasa Edvinile, kes tõesti terve õhtu minuga kirjutanud, minu motti ja tuju tõstnud ning püüdnud mind naeratama panna!

Eks siit siis ka jätkan...