Taaskohtumine...

Nädalavahetus oli väga viis!
Sain musiga nii pikalt koos olla! Samas oli ka vana klassivend minu juures külas...Sain ka matustel käidud..
Nädalavahetus jääb nädalavahetusse...Ja nende inimeste vahele :D

Tegelikult aga tänasest...
Ma tunnen ennast nii hästi!
Nägin täna kedagi erilist!
Aastaid 5???? tagasi...kui nägin teda viimati ja kinos käisime...
Asja üks külg on see, et meie suhtluses on süüdi meie kummagi isad....Meie väga lähedane side...
Ma üldiselt ei mõtle sellistele asjadele...Kuid täna hakkasin taas mõtlema...
Päris vähesed on sellised, keda midagi reaalselt raputab ja paneb elu teisiti mõistma..
See sama inimene, kellega ma täna kinos käisin...Ma ei suuda endale ikka ette kujutada, et lihtsalt ühe päevaga oleksin ma temast igaveseks ilma jäänud...
Täna soovin palju õnne kooli lõpetamise puhul...Homme on ta juba OPi laual..Nädala pärast saan kõne, et seis on väga kriitiline...Tegemist pahaloomulise ajukasvajaga..
See inimene on minust vaid 1 aasta ja 15 päeva vanem...Pole kunagi halb inimene olnud...Tol hetkel ma tõsti nutsin...Väga kaua nutsin...Langesin tõsisesse masendusse...Pikaks ajaks...Kuid täna...Tema kõrval olles...Temaga rääkides ja naerdes...Ma mõistsin millise õnnega ma koos olen, et teda minult ära ei võetud!