Lastekaitsepäeva tähistamine Harglas fotograafina

"Usun, et elan vaid üks kord. Sestap, kus iganes saan näidata lahket meelt või teha ligimesele heateo, tahan seda teha kohe, viivitamata ja venitamata, sest seda teed ma enam uuesti ei käi."



Tere kaunist laupäeva mu kullakallikesed!

Hommiks? Jah, õigus...Täna öösel ma taas ei maganud...
Hommik tuli maja ees kohvi juues, Jaanusega rääkides, oma mineviku Kaagjärves meenutades ning lihtsalt nautida seda ilu...
Hommik Kaagjärves on see, mida olen ma kõik need kaheksa aastat siit eemal olles igatsenud! See hommikune linnulaul, kasteudu, päikesetõus... See on kirjeldamatu ilu ja rahu!
Neil hommikutel mil' ma siin viibides väljas olen olnud, on toonud minu hinge natukene rahu...
Täna hommikul tundisn ma seda rahu, vaikust ja ilu taas! Neil hetkedel, kui küla on vaikne inimestest ja autodest, tunnen mina, et olen kodus...OMA PÄRIS KODUS, kuhu tunnen, et kuulun...
Kuid täna hommikul olin ma ka natukene nukker kui ka rõõmus samaaegselt! Ma tundsin, et olen kodus...Kuid meenus, et mõiste KODU on natuke mitte täiuslik, sest puudub minu tähtsaim lüli perekonnast...
Jalutades mööda Kaagjärve, meenutades iga kohaga oma mälestusi - meenus issi... Tahan või ei, kuid minu lapsepõlv ja see koht on sama palju seotud temaga, kui minuga.

Seda hommiku ilu oleks tahnud nautida koos kellegi väga kalliga, kuid kahjuks on ta hetkel liiga kaugel :(

"Edu annab palju asju, ent mitte seda suurimat hingeomast, mille kingib armastus."

Meenutades kuidas varem kartsin iga pimedamat kohta siin külas, iga võõrast heli... Mõistsin, et enam ei oma miski tähtsust... Olen nagu oma enda suure mulli sees, kui olen öösel/varahommikul siin väljas... Oma enda rahu paik...

"On palju asju, mida ma pean endale tõestama. üks nendest on, et ma suudan elada kartmata."

Hommikul poole kaheksa ajal peaks ka Terje jõudma, sest tuleb koos minuga Harglasse.
Täna siis see suur päev, kus lähen Harglasse "pilte tegema", sest Carmen kutsus mind fotograafiks lastekaitsepäevale pöhendatud üritusele, mis kestab terve päeva...
(Kell on 5 hommikul)

Jätk:
Terje tuli poole kaheksase bussiga minu juurde... (Ootasin ta ära ja siis pikutasime tunnikese).. Jõime kohvi, rääkisime juttu ja liikusime Hargla poole... Pannime hullu, laulsime, naersime ja palju muud...
Harglasse jõudes ss tutvustati mind kui fotograafi kõigile..

Harglas oli tore! Tegin pilte, vahest näppas kaamera ka Terje, kes pilte tegi..
Sõitsin jalgrattaga ja näitasin Terjele, et olen temast osavam :P
Lahendasin ka jalgratturi liiklustesti..Kuna ma just autokooli lõpetanud oli tore ennast katsetada.. üks läks ainult valesti ;) Ja tegelikult oli seegi mul peaaegu õige..
DJ Tarmo Kallastega endise nimega Lääts.. Sai taas korralikult nalja visatud, kino tehtud, juttu puhutud, DJ puldis muusikat lastud ja laval tantsutüdrukunua lapsi tantutatud ;)

Lõpuks pidu läbi - Kaagjärve tagasi..Enne sai käidud Valgas ja Terjegi koju viidud..
Kaagjärves sain kokku musiga, kes minu juurde tuli....
Kuna minu veresuhkur oli madal (kes veel ei tea on mul 2002 aastast I tüüpi diabeet), olin ma väga pahur + olin väsinud...Jonnisin vist kõigiga liiga palju..
Siis ma muidugi sõin midagi, et parem hakkaks (madala veresuhkruga söömine on vastik, sest see ajab rohkem südame pahaks kui pead ennast sööma sundima)..Lõpuks siis läks tuju natukene paremaks..
Lõpuks olin nii väsinud, et oligi aeg tuttu minna :P
Enne uinumist imetlesin aknataga olevat kuud, kuulasin linnulaulu ja vahtisin oma helendavaid küüsi nagu pöörane! :D
Aitab küll!
Sauky Sauky!

-Liisu-

Käes on reede...

Tere päikselist hommikut !
Hommik? No ütleme nii, et öösel just kõige paremini ei maganud... Peavalud pluss köha, mis ilmselgelt ei härinud ka ainult mind!
Mida oma köhaga teha? Oma esimesest eluaastast olen veetnud oma lapsepõlve talved haiglas kopsupõletikuga... Põdenud korra läbi ka ägeda bronhiidi, nii, et pidin haiglas hapnikuballooni all olema... Käinud kopsukliinikus igasugustel uuringutel... Ka astmat kahtlustatd, kuid see lükati ka seal kliinikus ümber... Ka mitte suitsetamine ei aita! Ma tean, et mul on tolmulestade vastu allergia, kuna kasvasin oma elu ühel perioodil vanaisa juures (suur kivimaja, paksud kardinad, paksud vaibad jpm), tuli see allergia ka ilmselt sealt.
Vereproovid kui ka kopsupilt koguaeg korras olnud. Teinud läbi kõik antibjootikumide kuurid, ACCd jpm, kuid no miski ei aita!
Suvel köha pole olnud, sest suved veedan ma pmt 24/7 väljas värskes õhus...
No ma tõesti ei oska midagi ju teha! Olen sellega terve oma elu elanud. Jah see häirib ka mind, kuid no mida ma siis teen?


See selleks! Muidu on päev alanud täitsa kenasti. Rääkisin vahepeal lolli juttu onuga, sai ka emale helistatud kui ka Gerlyga paar sõna vahetatud (ema sõnu otsis Gerly mind hommikul tööjuures, mis tegelikult nii polnud). Televusserit vaadatud ja niisama ilus oldud ;)
Kohe muska ka koju lõunale, eks me näe mis saab! ;)
(Varsti siis kunagi jätkan.) :D


Muska käis kodus...rääkisime juttu, tegime nalja... Ja läbi see paus saigi..
Veel telekat, lugesin oma blogi algus aastaid... Mõtlesin omi mõtteid, kuulasin muusikat ja tukkusin..
Muska koju... Ja siis varsti bussi peale ning Valga poole sõit..
Valgas sain korraks Terjega kokku, rääkisime niisama juttu...
Kaagjärves tegin natuke süüa, kuulasin muusikat ja rääkisin muska ja Liiga....
Mõne aja pärast läksin välja, kus oli Sanky, kes oli korralikult ennast täis ja hüppas hullemini kui mõni konn...
Ta suutis tõsiselt mu tundeid riivata ja solvata.. Tavaliselt olen ma sellest üle, kuid täna vist mingi eriline päev.
Kaagjärve jõudmisest saati olen väga melanhoolne olnud...
Sanky hakkas bagi juttu jälle rääkima... Hakkasin hüsteeriliselt nutma ja tema ütles: "Liisu ära nuta! Sa oled ju tugev, oled alati olnud!" Mille peale ütlesin mina: "Just! Koguaeg tugev! Kas mina ei või olla nõrk? Tead Sanky kui raske oli mul siia tulla, tead et esmaspäeval oli mu isa sünniaastapäev?"
Mille kõigepeale ütles et ka tema emal oli hiljuti surmaaastapäev...
Mis minuga toimub? Musi igatsen ka meeletult! :(
Kõikkkk oli ilus, kuni õhtul nii kurvaks muutusin... Varsti tuttu ära!


SaukySauky!
-Liisu-

Üllatuse päev...

No tere tõeliselt kaunist ja päikselist hommikut!
On tõestatud, et kõige geniaalsemsd kui samas ka hullemad ideed tulevad Liisul just öösiti... Libahuntide värk vist...
Seega tuli mul jälle öösel geniaalne idee üllatada keda väga kallist, et panna ta taas naeratama!
Niisiis... Hommik... Linnud laulavad...päike paistab...naeratus näol...
Isegi hommiku kohvi oli täna hea, sest peas keerlemas ainult üllatus...
Oo jaaa...Kas ma oskan veel üllatada? Eks me näe, kuidas õhtu lõppeb :D
Tundub nagu natuke veel oskan!
Jamh... Mõeldud, tehtud!
Ootasin ja nautisin ilma.. Need mõned minutid tundusid kui aastad!
Kuid nüüd olen kohal ja naudin oma lemmik diivanil lösutamist ja kella vaatamist :)
Kalli tuli koju... Tõesti tundus see oodatud aeg kui igavik... Minutid olid ausalt nagu tunnid.. Vahepeal magasin natuke, kuna terve päeva olid tuuma peavalud.. Vahepeal helistas ka õde Agnes. Lähen teisipäeval õelapse Andraga Lottemaale... Algselt pidin ma Annabeli hoidma ja õde ise kaasa minema, kuid selgus, et ta ei saa...
Õhtul tülitsesime ja mossitasime natuke muskaga, sest nokkisin liiga palju... Siis natuke sellepärast, et olen liiga kinnine...
vaatasime vusserit ja läksime tuttu :D


Vat selline tore päev oli... Vahepeal oli tunne küll nagu oleksime jube vana abielupaar! :)
Tegelikult olin meeeeletult õnnetu kui tülitsesime, sest oma kõige kallimatega tülitsemine on minu jaoks meeletul valus. Sellepärast jään ma ka alati vait ja tõmbun endasse, kui tüli muutub tõsiseks.... Et mitte rohkem haiget teha ega ka haiget saada!
Muidu kõik timm värk! ;)


SaukySauky!
-Liisu-

Kesknädal

Tere mu kallikesed!
Tänasel kolmapäeval..
Hopmmik algas normaalselt...
Kunagi mingil ajal jõudis ema maalt.. Siis hakkasin asju ajama ja sain teada, et mul on täna vaba päev :D Homne võiks ka täielikult vaba olla aga kahjuks selgub see alles hommikul.
Paar tundi tegin kodus arvuti taga "tööd", õppisin oma autokooli asju, sest plaanin uuel nädalal kooli testi tegema minna...KAUA VÕIB PASSIDA? :D
Suhtelisn ka natukene oma "abikaasaga", et kuidas läheb, mida teeb ja kuidas naisel ning lapsel.. :D Tore, kui inimestel hästi läheb!
Õhtul kirjutasin kirjandeid...
Tegin vanaemaga süüa...
Käisin saunas...
Ootasin kullerit pakiga.. (Õde tellis vanaemale paar asja, kuna saatsin vanaema vahepeal sauna, võtsin ise paki vastu)...
Kuller oli kena, sõbralik ja tore noormees...
Peale kullerit kirjutasin veel natuke kirjandeid...
Siis aga andis Aldo teda, et tuleb Siimu ja Edgariga mulle järgi, ning läheme Puhja Jaanuse juurde.
Jaanuse juures sai siis grillitud ja veits siidrit libistatud, ning koju tagasi...
Koju jõudes rääkisin natukene musiga juttu ja saatsin ta ilusti magama...
Kirjutasin veel natukene ja oligi aeg tuttu jääda...

Homme tuleb ilus päev!!!

SaukySauky!

-Liisu-

Jaaa...26.05.2016

Hey hopsti!

Hommik algas siis joomisega..mis lõppes kelle kolme ajal?
Väike pisang, pelmeenid, kalapulgad ja hunnik Tiina komme :D
Magasin veits sisse...
Kippelt kooli ema asendama.. Täna oli ema lastest kohal ainult pooled ja meie tunnid möödusid päris kenasti.. Ei olnudki vaja häält tõsta.. Kahele sai muidugi ka 2'd sisse pandud stuudiumisse.. Aga no nad olid ise sellega nõus ka!
Peale tööd kiirelt Pireti juurde (Piret on minu küünetehnik)...Piretiga sai ka nalja visatud ja muud juttugi aetud...
Sain omale nunnud uued helesinised helendavad küüned... Lihtsad kuid armasd ja kenad! just nagu soovitud...
Mõnusa vihmaga sai siis ka peale Piretit koju jalutatud...Väike uni?
Tšättisin musiga terve päeva..ja tudusin.. :D
Kunagi mingil ajal helistas Siim ja kutsus Liisuga (Siimu koer) jalutama.. See mõjus hästi :)
Peale jalutuskäiki Liisuga Emajõe ääres, käisin korra Pepleris (seotud töökohaga mul), tegin paar piremat käiku... Pepleris asub ravikodu, kus minu ema ka töötab...Ühesõnaga viisin ma neile hommikuks mune.
Peale Peplerit sai kiirelt ka Tomi juures käidud Karlovas. Tom on minu onu väga kauaaegne sõber. Juba sellest ajast kui mina pisike kolme aastane plikatirts olin, mäletan mina teda. Tomi juurde oli mu onu oma rahakoti kunagi kuuaega tagasi kaotanud, käisin sellel järele. ja ajasin niisama Tomiga juttu, et kuidas läinud ja mis teoksil.
Peale Tomi, läksin siis Edgari, Siimu ja Aldoga kinosse Ekraan "Poltergeisti" vaatama..Nagu pealkirigi ütleb, oli tegemist õudukaga. Film oli väga hea, kui oleks võinud olla palju parem. Ühesõnaga - ma otsin õudukat, mis paneks mind päriselt hüppama, ehmuma, kartma...Ma pole väga ammu näinud ühtegi sellist õudukat, kus ma ka päriselt kardaksin.
Peale kino kohe koju, sõnum musile ja tuttu ;)

SaukySauky!
-Liisu-

25.05.2015

Natukene siis tänase päeva tähtsusest...

Kuna täna on minu isa 55.sünniaastapäev, on see sissekanne mõeldes temale!
Hommikul tööl juurde minnes, käis minu telefonist laul Skylar Cray - Coming Home..See lugu tõi üle väga pika aja minu silmi pisarad.. Need sõnad on ju tõesed, kodused andestavad alati meie eksimused ja armastavad meid ikkagi...

Kes oli minu isa?
Minu isa oli mees, kes seisis alati minu eest.. Ei omanud tähtsust kas oli ta minu seljataga, kõrval või hoopiski ees.. Ta kaitses mind, kui oma suurimat aaret...
Pole vist ühtegi lasteaia, algkooli mälestust ilma isata.. Ennem ma ei mõistnud selle tähendust, et mul on isa kes alati olemas on..
_Ei omanud tähtsust, kas kukkusin rattaga maanteel sõites oma põlve lõhki, kartsin lavale esinema minna, võõras kohas liikuda.. Ta oli alati olemas.. Tema päästis minu elu mitmeid kordi! Seda sõna otseses mõttes! Kui mul üheksa aastaselt I. tüüpi diabeet avastati - õppis tema mind süstima, toteväärtusi arvestama ja kõikke muud sellega kaasnevat tuumateadust :D
Ta on päästnud mind vähemalt kakest väga raskest koomast, kui ka ära hoidnud muid selliseid olukordi..
Vahepeal ei saanud me just eriti super hästi läbi..
Kuid kui ma elasin üle lahtise sääreluumurru, tundsin tema tähtsust, hoolt ja armastust! Ma veetsin selle murru tõttu pool aastat haiglas esimesed kuud voodis, järgnevad ratastoolis...ja viimased uuesti kõndima õppides koos karkudega..
Minu isa oli see, kes käis haiglas minu juures, kes püüdis mind õpetada, et teistest maha ei jääks..Tema tuli ja mängis minuga kaarte, et mul ei oleks igav ja kurb.. Olin sel ajal vaid 14 aastane plikatirts..
Gümnaasiumi lõpetamine on ühe noore inimese jaoks suur ja tähtis eluetapp..
Vaid mõni kuu enne oma selle eluetapi lõppu kaotasin ma oma isa...
Minu isa?...Ta oli maailma parim isa...Ta tegi kõik, et mul oleks hea...Ta oli mu parim sõber... Kuna peale oma luumurdu olin sunnitud kolima Tartusse (koolipärast..ei teatud kas mulle jääb jalg alles või mitte), helistasime me isagi peaaegu iga päev..Iga nädalavahetuse veetsin ma maal - oma isa juures...
Ühesõnaga - minu gümnaasiumi lõpp? Väga paljud küsisid, et kas ma ei tahaks teha eksameid tuleval aastal kuna hinded korras aga selline löök ei ole kerge.. Ütlesin, et ei! Ma lõpetan sel aastal, sest niigi jäi aasta jala trauma tõttu vahele ja ma ütlesin kord oma isale kahekesi olles: "Ma tõestan sulle issi, et ma lõpetan gümnaasiumi ja kolin Kaagjärve tagasi, sinu juurde!"
Ma küll lõpetasin selle gümnaasiumi, kuid Kaagjärve...See jäi minu jaoks väga kaugeks ja vastikuks kohaks...Ma olen kaotanud sinna oma venna, vanaema, vanaisa kui ka isa...Kuigi kogu mu lapsepõlv, rumalused-rõõmud-mälestused on seotud iga selle koha nurga, puu, hoone ja  veel paljude muude asjade/inimestega..
Ma tõesti igatsen teda!
Ta teadis alati kohe ära kui mul millegi pärast kehv tuju oli... Ta tõi minu jaoks isegi tähed taevast alla..Vot nii palju head tegi üks inimene mulle..
Mu issi andis mulle tiivad! Tänu temale võtan igast päevast viimast, ei karda ma surma... Mu isa oli ja on nüüd veel enam minu eeskujuks! Olen korduvalt öelnud, et tahaks ära siit - tahaks teise maailma... Kuid nüüd tean, et kui on õige aeg, siis see tuleb! Kui öeldakse, et igal inimesel on oma kaitseingel - siis mina võin julgelt kinnitada, et minul on neid rohkem kui üks. Ja kui tulebki see aeg, aeg minna...siis mind oodatakse! Olen õnnelik selle eest, mis ta mulle võimaldas ja õpetas! Lihtsalt... Ma ei tea! Kui kõik räägivad kui memmekas keegi on, olin mina nii issikas! Ja sellepärast olegi nüüdseks suur, tark ja rauast neiu!
Ma IGATSEN OMA ISSIT! :'(

Ma sõidan täna õhtul maale, et süüdata küünal maailma parimale isale! Minu suurim motivaator!

Mu silmis on hetkel terve ookeanitäis pisaraid vooland, kuid see on hea, sest peale tema matuseid pole ma nii korralikult nutnudki...Olen unustanud, kuidas nutta.. Kuid hing on vähemalt natukenegi kergem!

SaukySauky!
-Liisu-

Vahepealne kokkuvõtte

Hey taas!

Mõtlesin, et kuna pole nii ammu kirjutanud ja kuna täna on ka selline päev, kus võiks endast nii mõndagi välja lasta...Kirjutan siia natukene!

Pisike kokkuvõte siis vahepeal olnust ja tegemistest...
Sai ka "Kiired ja Vihased 7" ära vaadatud... Tõeliselt hea nagu ka eelmised osad!
Märtsis käisin ka Ahhaas dinosauruseid külastamas :D
Naistepäeva veetsin sellel aastal Tallinnas clubis Rock Caffee koos Simo ja Raneliga...Meeletult tore oli 8 aastat hiljem taas kohtuda oma klassivennaga, kellega ma absoluutselt kooliajal ei suhelnud, kuigi nüüd tundub ta minule väga tore ja armas/sõbralik inimene..NJa no muidugi ei tohi unustada Ranelit, kes suutis mu peale kahte päeva nurumist kuidagi ikkagi sinna clubisse vedada :D Eks meil Kaitseliitlastel ole jah omad võtted kuidas saavutada soovitud eesmärgid :D
Vahepeal oli mu armsa venna 25. sünnipäev... Viisin šhokolaadiga kaetud roose ;)
Oli ka Andra 6. aaasta sünnipäev... Sellel aastal veetsin Andraga tema sünnipäeva nädalavahetuse.. Käisime kinos, MCDonaldsis, Mängumaal (mis oli lemmiks osa tema nädalavahetusest)...Sai ka õhtuseid jalutuskäike temaga tehtud...
Läbisisn ka vahepeal VERGE koolituse (Toimetulek agressiivse käitumisega http://verge.ee/)
Emme kui ka töökaaslastega sai aprilli lõpus Rootsis käidud...puhkamas...

Mai alguses veetsin ühe nädalavahetuse Värskas puhates..Aldo, Siimu ja Jaanusega..See selline igaastane väike traditsioon.... Segast pandud, natuke Pisangi ja mõni torn :D
Seepeale mõtlesin, et võtaks ühe nädalavahetuse ainult iseendale, kuid ka see suudeti ära rikkuda... Telefonikõne..Andral kahepoolne kopsupõletik ja mina kui oma peres meditsiini alaselt targeim.. Pidin minema appi...
Veetsin siis nädala täites oma tädi kohustusi..Olin nii Andra kui ka oma pisikese Annabeliga..
Ja siis saabus see kauaoodatud nv...
Ühel tavalisel ööl, kui Libahundil (ehk minul kes veel ei tea) hull idee...Läheks Rootsi..Läheks nagu oma sõpradega..
Algselt ajasin Jaanusega suure rahva kokku kellega minna, kuid lõpuks nagu ei saanudki keegi minna.. Pidime 3-4 4st kajutit võtma..Lõpuks oli meid ainult 4inimest kokku :D
Aga jonni ei jätnud ja minek oli kindel!

Rootsis oliu tore..Sain selle nädalavahetuse mida tahtsin...Olla inimestega kes suutsid olla meeletult positiivsed,  saime kõikk olla need kes me tegelikult oleme..
Rootsist tagasi jõudes lõpetasin oma oma nädala musi juures...Vaatasime seriaale, ajasime niisama tarka juttu ja olime koos nunnud...
Oih kas tõesti esmaspäev? See tuli küll raskelt...Hommikul ei saanud voodistki välja...Lõpuks tööle jõudes otsustasin, et tänase päeva veedan kodus, kuna vererõhuga probleemid (terve nädalavahetuse Rootsis olid mul ninaverejooksud)..Tulin ära koju.. Puhkasin siin sniisama...

Mida ma küll tänasest tahtsin kirjutada, kirjutan ma järgmisesse sissekandesse...

SaukySauky!
Teie Liisu