Möödas on jälle pea aasta, kui viimati kirjutasin...
Olen hetkel segaduses, hirmul, kurb...ja mõtlesin leida lohutust taas kirjutamisest...
Alustan sellest, et viimased 2 nädalavahetust on olnud mul see aasta ühed parimad.
Olen taas avastanud, oma vana sõbra...Oli aeg mil ma tegin oma otsusega talle väga haiget ja meie vahel tekkis nagu suur lõhe...
Kuid ta tõi minu ellu tagasi selle päikese, mis sealt kadunud oli..
Ühesõnaga, see inimene on teinud minu jaoks taaskord nii palju, et ma ei oska oma tänulikkust väljendada...
Ta pani mu taas naeratama...Ta tekitab minus meeletult hea tunde...Tänu sellele, et olen nüüd õnnelikum ja väärtustan inimesi enda kõrval, saan ma ka oma perekonnaga paremini läbi...
Aga siiski...
Tere sõbrad, tuttavad ja muud jälgijad, kes püüavad end minu tegemistega kursis hoida!
Aasta uus tuli Ninasis sugulastega olles...Sai ka oma sünnipäeva nendega peetud, mis oli tore!
Ah jaa...Sain vahepeal taas aasta vanemaks. Kuna aasta alguses oli ka minu õel Agnesel ja tädi Tiiul sünnipäev, sai ka nende sünnipäevi peetud...
Minu sünnipäev...
Olin tööl, kui Kaire (õhtune valvur) palus, et läheksin temaga kaasa, ühe inimesega kohtama.
Tuli välja, et Aldo, Jaanus ja Siim olid kokkumängu teinud.
Tokyo Sushi Baari oli neil laud reserveeritud sushitordiga.
Ma olin väga kuri, et nad seda tegid. Oleks piisanud "Palju õnne sünnipäevaks!" ja väikesest šhokolaadist. Aga ei nemad reserveerisid laua, ostsid mulle suure karu ja 22 pikka tulipunast roosi. (Eelnevad pool aastat olen ma püüdnud neile selgeks teha, et ma ei taha seda päeva suurelt tähistada). Miks? Sest peale oma isa kaotust, ehk viimased 2 aastat on olnud minu sünnipäevad, et mitte öelda täielikult läbikukkunud, siis ütleme, et mitte just minu jaoks kõige meeldivamalt lõppenud.
Ei ole siis vaja ju uusi negatiivseid mälestusi?
Aga jah, olgu tunnistan, et olen neile väga tänulik selle pingutuse eest.
Mõned üksikud pildid siis ka, mis tehtud said.
No comments:
Post a Comment