Nii...Täna...ärkasin...tegin väikse kohvi hommikuks...ja sättisin natuke.
Käisin arsti juures vereproove andmas, kuna mul oli 5detsembril uus sünnipäev (äge kõhunäärmepõletik) siis nüüd jälle kahtlus, et tagasi. Kuid loodame, et mitte!
Arst ütles, et lõunaks vastused teada loodetavasti. Kuid kuna liigub ka mingi kõhuviirus siis ta loodab, et see on see. Kuid kui proovid näitavad, et ikkagi panreatiit...Pean minema läbi EMO otse haiglasse.
Mida muidugi ei juhtu, sest ma lähen täna Tallinnasse kella 14:14 rongiga oma vanimale õele külla. Ja kindlasti ma seda minekut ära ei jäta.
Hetkel veel vastustest pole midagi kuulnud... kuid ootan veel...
Ma praeguseks siis lõpetan...Kindlasti õhtul jätkan veel ;)
-Liisu-
Arsi juures läks hästi.
Sain ka enne rongile minekut ühed proovid teada. Õnneks midagi halba polnud.
Võtsin oma raske koti
ja kõndisin bussipeatusesse, et pussiga rongijaamale lähedamale saada. Siis aga
otsustasin, et helistan Kunnile, et ehk viskab mu raudteejaama ära...kuna kott
ikkagi hullult raske...Sain siis Kunni ka nõusse...super ju ;)
Kunn tuli Brittaga
mulle siis burksiputka juurde järgi...Sain autosse just istutud kui helistas
kalli Üllo ja küsis kuhu sõidan autoga, et ta just nägi mind autosse istumas
Küsisin siis, et miks
ta maha ei tulnud autost ;) Vastas seepeale, et kihutasid must isaga mööda...
Küsisin, et kust ta ültse teadis, et see mina seal olin...tema seepeale, et
nägi kuidagi tuttavat soengut ;) Nii nunnu ju
Sain Kunniga
raudteejaama...ja kohe tuli ka rong ette, et hullult vedas kuna ei pidanud oma
suure raske kotiga passima ja külmetama. Sain kohe rongile.
Sõidan nüüd
rongiga...Tartus tuli peale üks noor ema koos oma pisitütrega ja nauke vanema
pojaga...Naine oma tütrega istusid mulle vastu...kuid poiss ei julgenud minu
kõrvale istuda ning seisis terve tee rongis Tartust – Jõgevale
Peale neid tuli siis
Jõgeval peale natuke vanem naine oma väikse pojaga...Naine istus vastu ja see
poiss minu kõrvalevähemalt
ei kartnud et hammustan :P Poiss nägi, et istusin läpakas küsis emalt, et too
annaks kotist Iphone ;) ja nüüd mängib mänge mul siin kõrval ;) Nii tore
ju...;)
.....
Jõudsin siis pool viis
õhtul Tallinnasse...Ottasin natuke...kuni Annika ja Miikael vastu tulid ;)
Koju jõudes...Sõin
natuke, pesin nõud ja hakkasin koristama...Annika jätis spetsiaalselt mulle
koristada ega koristanud eelmine päev kuna ma täielik koristamis maniakk....
Olin niisama, rääkisime,
vedelesime, rääkisime juttu...
Kell sai kaheksa ja
Annikal oli aeg lahkuda meie meeldivast seltskonnast...Ühe ta sõbrannal
sünkar..ja siis tšikkide õhtu ;)
Meie siis tegime
Miikaeliga hapukapsapirukat muna ja
peekoniga....elu nämm...(Annika tõi seda sama pirukat mulle sünnipäevaks). Elu
hää nagu...panen retsepti ka siia blogisse ;) (Y)
Nüüd olen rääkinud
õhtujooksul telefoniga kokku rohkem kui Miikael nädalas kõnesid saanud...Tema
enda sõnad...
Olen rääkinud: Kati,
Anneli, Lilka, Üllo, Raini, Agnes...oh jummel, neid nii palju...
Aga ma otsustasin
piruka retsepti ka lisada:
Hapukapsaprukas
muna ja peekoniga
500g lehttainast
Täidis:
400-500g hapukapsast
3 spl Farmi võid
0,5 tl soola
1 tl fariinisuhkrut
3 keedetud kanamuna
120 g
toorsuitsupeekonit
Määrimiseks:
1 munakollane
1 tl vett
1 spl riivsaia
Kuumuta kapsast võis,
kuni see on pehme (umbes 25 minutit). Maitsesta soola ja fariinisuhkruga. Lõika
peekon ribadeks, pruunista pannil ja nõruta köögipaberil. Haki kanamunad, sega
kapsa ja peekoniga. Rulli tainas küpsetuspaberil õhukeseks plaadiks ning tõsta
koos paberiga ahjuplaadile. Määri poolele tainale kate ja keera teine pool
tainast sellele peale. Niisuta ääred veega ja vajuta kahvliga kinni. Sega munakollane
veega, määri sellega pirukas pealt. Raputa üle riivsaiaga ja küpseta ashjus 225
kraadi juures 12-15 minutit.
No comments:
Post a Comment